Ega jamh... mõtlesin, et peaks ka päris oma blogi pidama hakkama. Põhiliselt keskendun siin rattaspordiga seonduvale. See aasta sõidan siis esimest aastat jungana ning ühtlasi on see minu teine aasta üldse tõsisemalt sõita (eelmine aasta suht avastasin seda rattavärki... suht huvitav). Enne seda sõin Elionidel kurki ja kulgesin niisama Kona kolmapäevakutel.
Võtan siis eelmise aasta kiirelt ühe postitusega kokku. Esimene suurem võistlus oli Tartu noortetuur, mis oli ühtlasi ka esimene maantee start mul. Esimesel etapil istusin pundis ära, järgmistel etappidel kulgesin mahajääjate pundis. Eriti masendusse selle pärast ei vajunud. Ega aeg läks edasi, vorm läks järjest paremaks, tuli Kiltsi laager... vorm läks natuke halvemaks. Peale Kiltsit olid baigi eestikad, seal juba ringiga ei saanud (kuigi just väga palju puudu ei jäänud). Pff... järgmine mälestus on maantee eestikad Rakveres. Nendega võib rahule jääda. Siis mäletan üht-teist trekilt. Fixiga oli suht keeruline alguses sõita. Õnneks väga tirri ei kippunud laskma. Trenni ajal olid mõned matsud, endal tundus joppavat, kuni selleni, kui suutsin üle Kiskoneni sõita ja Pirta treki betooni musitada. Siis enne treki eestikaid või tallinna meistrivõistlusi läks mul vitraažis kumm, olin kuram poole vitraaži peal, õnneks reageerisin hästi ja suutsin end juhtida neutraali peale, kus lõpuks viskas lenksu käest ja küllili mind (Novikov isiklikult ütles, et hästi reageerisin, kuigi oleks võinud natukene järsemalt viraažist alla tulla). Peale seda sobitasin tutvust mingise imepulbriga, mida Ats mu katkise jala peale pani. Järgmisena tuleb Narva... Seal läks suht hästi, kuni suutsin natukene drift king'i asfalti peal mängida ja stemmiga ribidesse mõra kukkuda ja äärepealt pealtvaataja rollis olnud Kribule täie lauluga sisse sõita. Peale seda läks mot maha ja hakkasid terviseprobleemid tekkima, millele toona väga tähelepanu ei pööranud. Siis mäletan Pirta trc'd, kus alguses sai päris hästi sõidetud, kuid siis purunes esimest korda elus mu baigi rehv... jamalugu... Järgmisena tulid Sügiskrossid. Peale esimest etappi läks tervis täitsa käest äraning läksin kiiremas korras Muza juurde. Muza vibutas näpuga ning ütles, et mul süda vajab puhkust ja veri on kehva ja võistelda ei tohi ega ka pulssi väga üle 140 lasta. Egas midagi. Võtsin rahulikult mõnda aega kuni Jüri sügiskrossini. Seal lõpetasin täpselt Kevini ja Raimo taga. Jäin suht rahule ja ega väga paremini polekski saanud/jõudnud sõita. Peale seda tegin suht väikese koormusega trenni ning lõpetasin hooaja 2 nädalase puhkusega. Puhkuse järel läksin uuesti Muza juurde. Tema andis uuele hooajale rohelise tule ning ütles, et tervis on väga hea. Ja egas muud midagi, nüüd olen paar kuud treeninud ja varsti lähen laagrisse.
Edaspidi vaatab, ehk korra nädalas kiikab siia ja lisab midagi uut ja loodetavasti huvitavat.
Ning ongi kõik,
Tsau-Paka
No comments:
Post a Comment