Niih, sai siis käidud talikrossil, mis oli ühtlasi esimene start sellel hooajal. Juba esimeste ringidega sai selgeks, et see aasta ei tule kerge. Plaan oli lihtne, lähen kulgen läbi ja üritan mitte meeste eliidilt ringiga saada... aga noo peale stardivilet lendas see plaan aknast välja ja rauad lükati ikka nii paremale, kui vähegi sai. Rada oli iseenesest jumala ok (vähemalt soojenduse ajal), kuid võistluste ajal olid looda teised, kuna meil oli teine ja ühtlasi ka viimane start. Üks osa oli täisti ajuvabaks muutunud (seal suusahüppetorni ees) ning viimane ring viskas küll kopa totaalselt ette ning üks tõus, mida soojenduse ajal sai äärepealt jalga maha panemata läbida muutus võistluse ajal selliseks, et lõpu poole oli mul tükk tegemist sealt jalgsi üles saada.
Starti kutsuti mind küllaltki heale possale ning start ise ka oli hea, sain kohe pundi etteotsa, esimese pikema sirge peal oli ka esimene kukkuja, kelle peast ma äärepealt üle sõitsin. Kuid üsnapea maksis ränk algus sama rängalt kätte. Teise ringi sirge peal vaatsin, et kiirus on 19km/h ja pulss 193, kuid lähemal uurimisel sai selgeks, et tegemist oli keskmiste väärtuste displeiga ning sealt saigi hävimine alguse ja kohe kohe hakkasid kostma selja tagant "paremalt", "vasakult". Ning äärmiselt halb uudis oli ka see, et eelmise hooajaga võrreldes pole midagi muutunud ning mul hakkas JÄLLE väga rängalt maksas pistma... egas midagi, kulgen siis lõpuni, mida saigi siia tegelikult tegema tuldud. Eelviimase ringi peal kuulsin selja tagant hullu kisakoori.. nimelt oli meeste eliidi liider mulle järgi jõudnud, kuid õnneks oli natuke jõudu, et punn põhja vajutada ja ringi viimased 300m piisavalt kiires tempos tehtud, et siiski ringiga ei möödutud minust (noo Austa ei lükanud ise ka punn põhjas, et lasta kõigil distants täielikult läbida). Viimase ringi lasin täielikult kulgemise tempos, sest sees oli niivõrd valus, et iga väiksemgi mügarik rajal põhjustas kohutavat valu. Kuid lõpetades olin Kevinist u. 300-200m vaid maha jäänud ning Raimoga oli ka vahe u. 3 minti, kuid Saarnits vana laiskvorst oli M18 arvestuse ära vajutanud... noo ei saa sellest vennast aru, sest trenni ta lihtsalt ei viitsi teha (andekas kuram).
Kukkusin ka 2 korda, esimene kord soojendusel kuskil autotee pealsel osal esimesel ringil... noo ratas käis lihtsalt nii kiirelt alt ära, et mitte kottigi ei saanud aru.. ning teine kord kukkusin võistluse ajal ka suht analoogses kohas, kui sattusin autotee peal rööpasse ning jälle läks ratas marukiiresti alt ära... peale seda sai vist isiklik rekord tehtud ratta peale tagasi ronimises.
Egas muud midagi, tulemuseks uhke esimene koht (tagantpoolt) ning vigadest on järeldused tehtud ja järgmine nädalavahetus eestikatel loodan hästi esineda ning mitte kirvega kurge püüdma minna ja peaga ikkagi ratast sõita.
Tsau-paka!
No comments:
Post a Comment